Kas vilju peaks koorima?
Suurem osa vilju puutuvad kasvamise ajal ja pärast koristust kokku keemiliste ühenditega, milleks võivad olla erinevad väetised, umbrohu- ja putukatõrjevahendid, sageli kasutatakse kemikaale säilivusaja pikendamiseks jms. Pidevalt töötatakse välja ohutumaid taimekaitsevahendeid, mis lagunevad juba enne viljade koristamist. Paljude põllumajanduses kasutatavate keemiliste ainete mõju, eriti pikaajaline mõju, ei ole inimese tervisele kahjuks teada. Seepärast muutuvad taimekaitsevahenditele kehtivad nõuded järjest karmimaks. Kuigi kasutusluba on ainult neil taimekaisevahenditel, mis ei ohusta inimese tervist ja millel Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri andmetel ei ole kantserogeenset toimet, siis võiks võimalusel siiski eelistada kohalikke vilju.

Kasvatamisel või säilitamisel kasutatud kemikaalid võivad mõningal määral tungida puu- ja köögivilja sisemusse, kuid enamik jääb siiski pinnakihti. Nende kogust saab seega vähendada, kui köögivilja külma voolava vee all hoolikalt pesta või koorida. Viimasel juhul lähevad kaduma ka koore all olevad vitamiinid, mineraalained ning koores sisalduvad kiudained. Kemikaalide kogust on võimalik vähendada ka vilju väheses vees keetes ning keeduvee ära visates, kuid ka see toob endaga kaasa toitainete kao. Seepärast on üheks lahenduseks süüa mahepõllundustooteid, veelgi parem – isekasvatatud puu- ja köögivilju.

« Eelmine  |  Järgmine »
VILJARATAS      SPETSIALIST ANNAB NÕU      5 PÄEVAS      VEEL HUVITAVAT